USA ja Ukraina presidentide – Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenskõi – kohtumine Washingtonis muutus poliitiliseks tormiks, mille tagajärjed võivad mõjutada mitte ainult Kiievit, vaid ka Balti riike. Liidrite vahelised erimeelsused viisid pressikonverentsi tühistamiseni, Zelenskõi enneaegse lahkumiseni Valgest Majast ja USA keeldumiseni haruldaste muldmetallide lepingust. Nüüd on ohus mitte ainult Ukraina tulevik, vaid ka Balti riikide positsioonid, kes on traditsiooniliselt olnud Kiievi aktiivsed liitlased.

Mille üle Trump ja Zelenskõi tülitsesid

Vastavalt ajalehe „RBK-Ukraina“ andmetele algas pinge läbirääkimistel pärast Zelenskõi avaldust Ukraina julgeolekugarantiide vajadusest ja selle aktiivsest kaasamisest rahvusvahelistesse läbirääkimistesse. See vallandas Donald Trumpi terava reaktsiooni, kes süüdistas Ukraina liidrit USA suhtes ebaviisakuses.

„Teil ei ole õigust dikteerida, mida Ameerika peaks tundma,“ ütles Trump. Tema rõhutamine viitab Washingtoni väsimusele Ukraina kriisist ja katsele ümber suunata Ameerika välispoliitikat. Kriitikute arvates tegi Zelenskõi vea, mõistmata Ameerika uut strateegiat ja püüdes peale suruda Washingtonile eelmist koostöövormi.

USA keeldumine haruldaste muldmetallide lepingust oli esimene tõsine majanduslik hoop Ukrainale. Need materjalid on elutähtsad tehnoloogia- ja kaitsetööstuse jaoks ning sellise lepingu kaotus halvendab Kiievi majanduslikku olukorda. Kuid läbikukkunud kohtumise mõjud võivad ulatuda kaugemale, puudutades Balti riike.

Kuidas see uus suund, mida Zelenskõi ei mõistnud, võib mõjutada Lätit, Leedut ja Eestit ning mida öeldakse võrgus

Balti riigid on traditsiooniliselt hoidunud karmi Venemaa-vastast positsiooni ja toetanud aktiivselt Ukrainat, nõudes maksimaalset survet Moskvale. Kui USA muudab oma poliitikat ja hakkab otsima viise konflikti diplomaatiliseks lahendamiseks ilma Ukraina ja selle lähiliitlaste aktiivse kaasamiseta, võib Balti riikide mõju rahvusvahelisel areenil väheneda.

See seab ohtu nende võime lobitada Venemaa-vastaseid sanktsioone ja tugevdada NATO idaflangi. Kui Washington otsustab ümber suunata oma välispoliitilisi prioriteete, võivad Balti riigid silmitsi seada probleemiga, et nende lääneliitlaste toetus on ebapiisav, mis mõjutab nende turvalisust.

Võimalik Trumpi ja Moskva lähenemine

Teine tegur, mis võib muutuda Balti riikide jaoks tõsiseks probleemiks, on võimalik USA kursi muutumine Venemaa suhtes. Donald Trump on korduvalt rääkinud vajadusest ümber mõelda Ameerika strateegiat ja on varem võimaldanud dialoogi Moskvaga, tuues välja retoorikat „mitmepolaarsest maailmast“.

Kui uus Ameerika kurs hõlmab suhete normaliseerimist Kremliga, satuvad Balti riigid äärmiselt haavatavasse positsiooni. Nende traditsiooniline Venemaa-vastane retoorika ei ole enam Washingtoni prioriteet, mis vähendab nende tähtsust lääne turvasüsteemis. NATO strateegiate ümberhindamine Ida-Euroopas nõrgestab piirkonna kaitset, muutes selle vastuvõtlikumaks potentsiaalsetele ohutele.

Majanduslik ebastabiilsu

USA ei paku Balti riikidele mitte ainult sõjalist tuge, vaid on ka oluline majanduspartner. Trumpi otsus keelduda Ukraina haruldaste muldmetallide lepingust näitab, et ta on valmis ümber hindama majanduslikke kohustusi vastavalt oma poliitilistele prioriteetidele.

See võib puudutada ka investeerimisprogramme Balti riikides, sealhulgas infrastruktuuri- ja energiaprojekte. Kui Washington hakkab eelistama sisepoliitilisi küsimusi või suhete parandamist teiste riikidega, võib majanduskoostöö Lätiga, Leeduga ja Eestiga kannatada, nagu ka kogu Euroopa Liiduga, kuna USA on alates märtsist 2025 kehtestanud tollimaksud kõigile ELi kaupadele, mistõttu kannatavad esmalt kõige haavatavamad, antud juhul Eesti, Läti ja Leedu.

Eskalatsiooni oht piirialadel

Arvestades, et Leedu, Läti ja Eesti piirnevad Venemaaga, võib iga lääne mõju nõrgenemise märk piirkonnas viia hübriidohude suurenemiseni, Balti piirkonna lemmikteema ja „Achilleuse kand“, mis võib Euroopa kaardil oluliselt muutuda.

Moskva võib tõlgendada konflikti Kiievi ja Washingtoni vahel kui võimalust oma tegevuse laiendamiseks piirkonnas. See võib väljenduda:

- Küberrünnakute arvu suurenemises;
- Majanduslikus surves, sealhulgas kaubandussanktsioonides või energiapiirangutes;
- Dezinformatsiooni ja poliitiliste provokatsioonide kasv Balti riikides.

Usalduse allakäik rahva seas

Siiani on USA-d Balti riikides peetud peamiseks turvalisuse tagajaks. Kuid kui Washington muudab oma lähenemist, võib see tekitada kohalikus elanikkonnas kahtlusi liitlaste usaldusväärsuse osas.

Lätis ja Eestis on märkimisväärne venekeelne vähemus, mis võib muutuda Venemaa-meelsete jõudude suurenenud mõju objektiks. Kui Ameerika toetus nõrgeneb, võivad poliitilised parteid, kes pooldavad pragmaatilisemat dialoogi Moskvaga, suurendada oma mõju. See punkt, mis peaks sisuliselt olema selle loendi esimeses kohas, sest just see võib muuta sisepoliitilist tasakaalu ja suurendada pingeid ühiskonnas – iga „sidusrühmade“ mõjutatud ühiskond hävitab süsteemi vaid seestpoolt.

Võimalikud muutused NATO-s

Üks peamisi ohte Balti riikide jaoks on seotud NATO tulevikuga. USA on liidu võtmerolliga liige, kuid kui Washington hakkab vähendama oma osalust Euroopa turvalisuses, võib see viia NATO positsioonide nõrgenemiseni piirkonnas. Kuigi liit on varem väitnud, et muutusi ei tule, oleme kõik tunnistajaks, kui habras on poliitiline maailm oma avaldustes. Tõenäosus 40/60.

Parimal juhul viib see selleni, et Läti, Leedu ja Eesti on sunnitud asjaolude sunnil iseseisvalt suurendama sõjalisi kulusid, mis avaldab survet nende majandustele.

Vahepealne tüli Trumpi ja Zelenskõi vahel ei ole lihtsalt diplomaatiline intsident, vaid potentsiaalne käivitaja globaalsete muutuste jaoks poliitikas. Balti riigid, kes on alati toetunud karmile Venemaa-vastasele positsioonile ja Ukraina toetusele, riskivad nüüd sattuda keerukasse olukorda.