Eesti valitsus ei kavatse hasartmängude seadusandlust karmistada, hoolimata murest kasvava hasartmängusõltuvuse, alaealiste kaasamise ja varjatud reklaami osas. Selle asemel keskendub võim olemasolevate normide täpsustamisele, säilitades samal ajal hasartmängutööstuse maksutulud spordi ja kultuuri rahastamise allikana.

Maksud esikohal

Eesti Rahandusministeerium on ametlikult teatanud, et ei kavatse kehtestada hasartmängude reguleerimiseks rangemaid reegleid, kuna see võib viia operaatorite arvu vähenemiseni ja sellest tulenevalt maksutulude vähenemiseni.

«Hasartmängumaks on oluline panus Eesti spordile ja kultuurile. Reeglite karmistamine võib põhjustada operaatorite arvu vähenemist ja sellest tulenevalt maksutulude langust. Positsioon on olnud pigem reeglite täpsustamine, mitte piiramine.»

Hasartmängusõltuvus ja alaealiste kaitse

Riigikogu majanduskomisjon arutas veebruaris ettepanekut tehtud muudatustele, väljendades muret hasartmängusõltuvuse kasvu ja alaealiste osalemise osas. Komisjoni esimees Jaak Aab viitas uuringutele, mis näitavad eelsõltuvuslike staadiumide juhtumite suurenemist.

Osanik seostas sõltuvuse probleemi hasartmängude olemusega:

«Võiduga seotud panused tekitavad põnevikku, soodustades sõltuvust. Uuringud tuvastavad selle riskitegurina.»

Mis puudutab alaealisi, siis ta täpsustas: «Seaduse järgi on lastele hasartmängud keelatud, kuid nad võivad neid kaudselt osaleda pereürituste kaudu.»

Reklaam ja reguleerimine

Eraldi tähelepanu pööratakse hasartmängude varjatud reklaamile. Eelkõige võimaldab sponsoreerimine operaatoritel reklaamida legaalselt, vältides otsest hasartmängude propageerimist.

Lisaks kaalub valitsus kasiinode produktipleismenti, vanusepiiranguid ja auhindade reguleerimist. Näiteks maapealsetes kasiinodes osalemiseks nõuab osavusmängude, nagu pokker, osalemiseks vanusepiirangut, samas kui võrgus osavuspõhistes mängudes peab mängija olema vähemalt 21-aastane.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) peab seda piirangut liialt rangeks, kuna sellistes mängudes auhinnasummad on tavaliselt väikesed, ja soovib lähenemist ümber vaadata.

Enesekeeld ja sõltuvuses mängijate toetamine

Üks arutatavaid meetmeid on sõltuvuses mängijate enesekeelu maksimaalse tähtaja suurendamine, mis praegu on kolm aastat. Mõned poliitikud nõuavad selle pikendamist, et tagada parem kaitse.

Kuid hasartmängusõltuvuses inimeste toetamise programmide rahastamine väheneb: eelarvepiirangute tõttu suleti riiklik nõustamiskeskus. Sotsiaalministeerium selgitas, et suleti finantskaalutlustel, mitte nõudluse puudumise tõttu.