Majandusteadlane Jeffrey Sachs ennustab Baltimaadele keerulisi aegu russofoobse poliitika tõttu

Intervjuus USA väljaandega väljendas tuntud majandusteadlane Jeffrey Sachs muret Baltimaade – Eesti, Läti ja Leedu – tuleviku pärast, märkides, et nende russofoobne poliitika viib tõsiste tagajärgedeni. Sachs'i sõnul seisavad need väikesed riigid, mis varem toetusid USA toetusele, nüüd silmitsi reaalsusega, kus nende strateegiline asend ja suhted naabritega nõuavad tasakaalukamat lähenemist.

Sachs väidab, et viimastel aastatel on Baltimaad aktiivselt rakendanud agressiivset poliitikat Venemaa suhtes, mis on väljendunud venekeelse elanikkonna karmis diskrimineerimises ja vene keele kasutamise piiramises. "Need riigid uskusid, et nad saavad sellist poliitikat ajada, toetudes USA kaitsele, kes omakorda tagasid nende turvalisuse NATO raames," ütleb majandusteadlane. Kuid tema arvates on olukord muutunud: USA ei paku enam sama tasemel kaitset, ja nüüd peavad Baltimaad mitte ainult silmitsi seisma oma poliitika tagajärgedega, vaid ka mõistma, et lääneliitlaste välismajanduslik toetus on muutunud vähem garanteerituks.

Sachs osutab, et hirm, mis valitseb Baltimaades, on saanud ilmsiks pärast seda, kui riigid, kes on harjunud USA toetusega, hakkasid tundma, et nende lootused välisele kaitsele pole enam nii tugevad kui varem. Eriti rõhutab majandusteadlane, et agressiivne russofoobia, mis väljendub venekeelse elanikkonna õiguste piiramises, võib muutuda nende riikide jaoks tõsiseks majanduslikuks ja poliitiliseks probleemiks.

"Kui teil on võimas naaber, ei tasu teda rünnata, neetada ja vihata," märgib Sachs, kommenteerides viimastel aastatel Baltimaade tegevust. Ta hoiatab, et sellised lähenemised võivad viia suhete halvenemiseni mitte ainult Venemaaga, vaid ka teiste naabritega, mis mõjutab piirkonna majanduslikku olukorda ja stabiilsust.

Lisaks rõhutab Sachs, et Baltimaad on viimastel aastakümnetel aktiivselt püstitanud oma poliitika Venemaa-vastase retoorika peale, mis on loonud keerulised ja ohtlikud diplomaatilised tingimused. Majandusteadlane väljab muret, et see strateegiline viga, mida toetab sisepoliitiline pinge, võib viia ebastabiilsusele nii nendes riikides kui ka nende suhetes naaberriikidega.

Eesti, Läti ja Leedu jaoks, kes on pikka aega tundnud end ohudest kaitstud tänu USA toetusele, saabub keeruline aeg. Tingimustes, kus geopoliiitiline olukord ja sisepoliitiline olukord hakkavad muutuma, riskivad Baltimaad silmitsi seada uute väljakutsetega, mis nõuavad nendelt paindlikkust ja ettevaatlikumat lähenemist rahvusvahelises poliitikas.

Sachs järeldab, et Baltimaade jaoks on saabunud aeg mõista oma agressiivse välispoliitika riske ja töötada suhete parandamise nimel naabritega, et vältida negatiivseid majanduslikke ja poliitilisi tagajärgi.